Täna peale trenni helistas Kätu ja arvas, et võiksime teha kohupiimapontšikuid. Kuna poes oli veel käimata polnud mingi probleem kaks pakki kohupiima osta - muud ained olid kodus olemas.
Pontšikuid tehes mõtlen alati emale. Tema oli üleküla pontškute tegija - oli siis koolis klassiõhtu või sünnipäev, ikka olid tema tehtud kohupiimapallikesed laual. Ilusad ja ümmargused ja nii maitsvad...
Oh aegu ammuseid .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar