Kolmapäeval Ennu nimepäeval käies arvas, et mina võiksin talle torti teha. Nujah, muidugi olin ma nõus, aga nats paanika oli ka - ma pole ennem nii suure sündmuse jaoks torti teinud. Ennu juubelile küll jah, aga see oli kuidagi teistmoodi.
Mõni tarretisetäidisega tort oleks olnud kindla peale minek, aga millegi pärast tuli hirmus tahtmine midagi uut proovida. Enn lohutas, et muidugi proovi, seal nii palju rahvast, et kui ei tule ka väga hea, siis ära ikka süüakse. :)
Kolasin natuke Soome blogides ja silm jäi Kinuski blogist kahe šokolaaditort.
Tordi kaaluks tuli 3,2 kg ja mõõdud olid 32x40 cm
Põhi : teha 3 x
4 muna
1 1/2 dl suhkrut
1 dl jahu
1 dl kartulitärklist
1/2 tl küpsetuspulbrit
ja ühele põhjale 2 spl kakaod
Täidis I :
2 1/2 dl vahukoort
100 g toorjuustu
130 g valget šokolaadi
vaniljesuhkrut
300 g maasikaid
Täidis II :
3 3/4 dl vahukoort
100 g toorjuustu
200 g tumedat šokolaadi
vaniljesuhkrut
Vahele:
hapu moos
Immutamiseks:
mahl
Katteks:
1 pk kohupiima
1 pk vahukoort
1 spl suhkrut
Kaunistused:
martsipan, suhkrumass, šokolaad, pärlid, värviline suhkur
Põhjaks küpsetasin biskviittainast 3 kihti , keskmisele panin lisaks kakaod.
Täidisteks vahustasin koore vaniljesuhkruga, lisasin toorjuustu, sulatatud šokolaadi , vahustasin ühtlaseks ja I täidisele lisasin tükeldatud maasikad ( külmutatud). Suhkrut polnud vaja kuna šokolaad annab piisavalt magusust.
Alumisele põhjale määrisin kreegi moosi ja panin maasikatega täidise, siis kakao põhi ja sinna tumeda sokolaadi täidise ja siis pealmine põhi, selle katsin vahukoorekreemiga ja kaunistustega. Põhjad immutasin õunamahlaga.
Maitses väga hästi :)
Neljapäeval avastas Aave, et jube lahe oleks kui ma teeks talle pisikese tordi - pidi ristipoja nimepäevale minema. Tegin kirsi-kohupiimatäidisega ja martsipanist kattega sellise:
Kaalus 1,1 kg ja oli 21 cm läbimõõduga.
Kaalus 1,1 kg ja oli 21 cm läbimõõduga.
Sain eile lõpuks kätte ka Katrinilt tellitud markerid ja muu kraami ja reedel tellisin Suhkrukunstist uusi vidinaid. Oeh kulukas hobi mul ... :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar